Ülikoolid, meditsiinikolledžid, rahvatervise koolid, õenduskoolid, veterinaarkoolid ning teised haridusasutused üle kogu maailma pakuvad tervisealaseid kraadiõppe programme ja kursuseid nii bakalaureuse, magistri- kui ka doktoritasemel. Globaalses kontekstis areneb meditsiinilise hariduse valdkond pidevalt ning seda toetavad teiste seas sellised tähtsad organisatsioonid nagu Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja ÜRO Arenguprogramm (UNDP). Meditsiinilise hariduse institutsioonide poolt pakutavad erinevad kraadid jagunevad tavaliselt kahte kategooriasse: akadeemilised või erialased. Tervisealased akadeemilised kraadid on mõeldud tudengitele, kellel on teaduslik huvi tervishoiu vastu, kes soovivad omada karjääri õpetajana, uurijana, poliitika analüütikuna, biotehnoloogina või farmakoloogina. Erialased tervisehoiu kraadid on aga palju enam suunatud praktikale erinevates tervishoiuasutustes, nagu näiteks haiglad, erakliinikud, meditsiinikontorid, hooldekodud, kogukonna tervisekeskused, ambulatoorse ravi keskused jne. Igal juhul on tervisealased uuringud ühed populaarseimatest maailma erialadest, pakkudes väärtuslikke võimalusi muutmaks inimeste elu paremaks. Tervisega seotud valdkonna erialade nimekiri on praktiliselt lõputu, enim levinud on meditsiin, õendus, hambaravi, farmaatsia, toitumisõpetus, tervishoiu korraldus, rahva tervis ning veterinaarmeditsiin.
Üha rohkem tervishoiu valdkonna kraadi omandada soovivaid tudengeid suunduvad õpinguteks välismaale. Rahvusvaheliste tudengite arv kasvab kõikidel kõrghariduse tasemetel. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) Statistika Instituudi (UIS) andmete järgi õpib tänapäeval rohkem kui 4 millionit tudengit välismaal, mis on rohkem kui kaks korda rohkem kui 2 millionit tudengit aastal 2000. Mõned populaarseimatest sihtkoha riikidest on traditsiooniliselt olnud Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Austraalia ning Saksamaa ning need riigid tõmbavad endiselt ligi välismaal kõrgharidust omadada soovivaid tudengeid. Samal ajal on populaarsust kogumas uued sihtkohad maailmas, eriti Ida Aasias ning Vaikse Ookeani piirkonnas ja Kesk- ning Ida-Euroopas. Mis puutub kõige suurema tudengite liikuvusega päritoluriikidesse, siis kõige rohkem välisüliõpilasi tuleb Hiinast, Indiast, Koreast, Saksamaale, Saudi Araabiast ning Prantsusmaalt. Lisaks ülikoolis kohapeal õppivatele rahvusvahelistele tudengitele, osaleb üha enam tudengeid üle maailma välisriigi online või kaugõppe programmides.
On mitmeid põhjusi, miks tudengid soovivad omandada tervisega seotud valdkonna haridust välismaal, nagu näiteks:
Mõned olulisemad tegurid, mida peaks enda ja võõrriigi õppevõimaluste vahel valimise puhul kaaluma, on programmi maksumus, elamiskulud, hariduse kvaliteet, nõutud keeleoskus ning pakutava programmi vorm, olgu see siis täisajaga, osaajaga või kaugõpe. Pea meeles, et välismaal õppimine ei pruugi sind tingimata vaeseks tegema, kuna välistudengite jaoks on olemas palju erinevaid stipendiumeid, mida pakuvad nii riiklikud asutused kui ka eraorganisatsioonid.
Alusta otsinguid täiusliku programmi suunas, heites pilgu tervishoiu valdkonna õpingute erinevatele võimalustele ülikoolides ning meditsiinikolledžites üle maailma. Kui sa juba tead, mida tahad õppida, siis võid klikkida otse teatud riigile ning vali sealsete haridusasutuste seast. Kui ei, siis võta aega, et uurida tervishoiu õpingute põnevate võimaluste kohta üle kogu maailma!